Mäletate neid
pükse, mis Meriliisile õmblesin. Remil oli ka hädasti uusi lühikesi vaja ja kuna see lõige väga meeldis, siis õmblesin talle ka ühed
Coastal Craze Baggies püksid. Remi pükste puhul aga kasutasin trikotaaži asemel tavalist keskmise paksuega puuvillast kangas. Kangas ise on juba pikalt oma aega oodanud ja seetõttu ma isegi ei mäleta kust ma selle täpselt saanud olen. Kanga kvaliteedi ja tüübi järgi võiks arvata, et ilmselt on tegemist vanaema kangakapi pärandusega, sest kvaliteetset ja mitte-voodipesu-kanga tüüpi 100% puuvillast on raske leida, vähemalt kohalikust kangapoest küll.
Remi pükste puhul lahendasin taskukandi veidi teisiti. Üleääre kantide õmblemine on minu jaoks tõeline peavalu, sest kunagi ei jää õmblus nii sirge kui ma tahaksin. Ja siis ma arutan ja arutan kuni lõpuks läheb õmblemisisu hoopis ära. Ilmselt on vähese praktika viga. Aga õnneks on ka lihtsam viis taskukantide õmblemiseks ja väljanägemise mõttes üldse mitte kehvem, pigem vastupidi. Ühesõnaga kinnitasin kandi sarnaselt all-ääre ja püksivärvli soonikule.
Murdsin sooniku pooleks ja õmblesin paremad pooled vastamisi tasku külge ning seejärel tegin pealisõmbluse. Samamoodi õmblen ma kaelusekante ja lühikese varruka äärekante.
Kuna sobivat püksipeale kodus ei leidunud, tegin paela soonikust. Mõõtsin 3 cm laiuse jupi, murdsin esmalt pooleks ja tekitasin keskjoone, seejärel tegin uuesti lahti ja murdsin kummagi serva keskjoonele kokku, murdsin veelkord kokku ning õmblesin läbi. Et riie õmmeldes väga välja ei veniks, kasutasin venivatele kangastele mõeldud
teflontalda.
Püksid tulid väga mõnusad. Parasjagu laiad, et nendega oleks mugav roomata ja ronida! Nii vahemärkusena pean mainima, et enamus päevast kulubki mul sellele, et tõstan seda noormest kõikvõimalike asjade otsast ära. Ükspäev suutis ta, ma ei tea kuidas, üle mitme mänguasjakasti ronides minu õmbluslaua peale saada ning istus seal vaikselt õmblusmasina taga ja nokkis nööpnõelu nõelte karbist.
Mäletan kuidas enne Remit kuulasin imestusega emade juttu, kes rääkisid kuidas nende laps teeb just seda mida ei tohiks ning ronib kõikvõimalike ja -võimatute asjade otsa, taha ja alla :) Selles osas olid Liisu ja Kristen kullatükid. No aga see Remi - see on poiss, kellele on antud kõik need "toredad" oskused ja isikuomadused, mis eelnevale kahele andmata jäi! Et meil Erkoga ikka tegevust jätkuks.
Aga tulles tagasi pükste juurde, siis tundub, et varsti läheb kolmanda paari õmblemiseks. Kristen, nähes Remi uusi pükse, küsis pisarsilmi, et miks ma temale ei õmble, Liisul ja Remil on aga temale ei ole.
Enne aga pean oma võla Meriliisi ees tasuma. Olen talle juba ma ei tea mis ajast kleiti lubanud, aga kuidagi ei ole tegudeni jõudnud. Süümepiinad on juba korralikud, sest ega ta ei jäta mulle ju pidevalt meelde tuletamata, et emme sa ju lubasid aga ikka ei ole teinud. Põhjus on tegelikult lihtne - ma ei ole suutnud otsustada, millise lõike järgi kleiti teha. Meriliisil on ainult üks tingimus - palun õmble mulle PIKK (ise näpuga maha kummardades) kleit.
Do you remember these shorts I made for Meriliis from Peek-a-Boo Coastal Craze Baggies pattern. Well, Remi also needed a pair of new shorts and I decided to make one for him too.
This time I used regular non-stretch 100% cotton fabric and they turned out great. I also used another method to add the pocket binding. I folded the binding piece in half and just sewed it in place with right sides together. Just like I hemmed the shortes. And topstitched it at the end. For me this methof is far more easier way to add a binding to pocket and also I kind of like the outcome a little more. I use the same method when adding binding to neckhole and to short sleaves. For this pair of pants I didn't add back pocket.
Because I didn't find any suitable twill tape or cording I made my drawstring from the rib fabric. I cut 3 cm wide piece and folded it in half (creating center line) and the opened it and folded the raw edges to the center line and folded it once more and then topstitched it with the non-stick foot.
I love how the pants turned out - the color combo and that they are roomy enough so that this little guy could crawl and climb like he is used to. Oh, and he knows how to climb! :)
Kirjutamiseni!
Thanks for stopping by!
